Arenguklass

Arenguklass on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Kui me teame, et Eesti metsade keskmine vanus on 55 aastat, siis nii vanal männikul on uuendusraieni veel sama pikk aeg ees, hall-lepikus aga puude ümberkukkumine täies hoos. Kui aga öeldakse “küpsed metsad”, siis teame, et selle mõiste alla kuuluvad 30-aastased ja vanemad hall-lepikud ja boniteedist sõltuvalt 90…120 aastased või vanemad männikud.

Arenguklassid määratletakse vastavalt järgmistele kokkuleppelistele reeglitele:

1. Lage ala - lage või üksikute puudega lagendik, raiesmik, põlendik või mõni muu metsata metsamaa, mida on kasutatud või mis on sobiv metsa kasvatamiseks, kuid mis on antud hetkel looduse või inimese poolt uuendamata.

2. Selguseta ala - looduslikult uuenev või inimese poolt kultiveeritud metsamaa, mis ei vasta veel noorendikuks kriteeriumitele. Lagedaid ja selguseta alasid kokku nimetatakse metsata metsamaaks.

3. Noorendik - noor mets, kus kasvab hektari kohta vähemalt 1500 puud, mille kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja peapuuliigi keskmine diameeter on kuni 6 cm. Noorendikke ning vanemaid arenguklasse nimetatakse metsaga metsamaaks ehk puistuteks.

4. Latimets - noor mets, kus peapuuliigi keskmine diameeter ületab 6 cm ja ulatub kuni 12 cm-ni ning vanus ei ületa poolt küpsusvanust. Latimetsi ei määratleta halllepikutes selle puuliigi lühiealisuse tõttu.

5. Keskealine mets - mets, mille vanus on poolt küpsusvanust või enam või mille keskmine läbimõõt on suurem kui 12 cm ja mis eeloleva 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanuse tingimusi.

6. Valmiv mets - mets, mis hetkel ei vasta küpsusvanuse tingimustele, kuid saavutab need järgneva 10 aasta jooksul.

7. Küps mets - mets, mis on saavutanud küpsusvanuse. Küpsusvanus sõltub puuliigist ja boniteedist. Alljärgnevas tabelis on toodud erinevate puuliikide küpsusvanused.

Metsa uuendamine

Lagedate alade metsastamist nimetatakse metsa uuendamiseks. Kõige odavam viis on luua sellised tingimused, et uus metsapõlv tekiks looduslikul teel. Mida väiksem on raiesmik, seda kergemini see uueneb. Sellele saab kaasa aidata seemnepuude jätmisega, pinnase kobestamise ja purustamisega, millega luuakse maha langenud seemnetele soodsad idanemistingimused. Raiete käigus tuleb hoiduda pindmise mullakihi sõtkumisest, et ei ummistataks looduslikke pinnavete liikumisteid.

Kui tegemist on suurema lageraielangiga või loodusliku lageda alaga, mis läbi aegade pole uuenenud, kuid mis sobib metsa kasvuks, tuleb uus metsapõlv luua istutuse või külvi teel.

Kõige paremini sobib antud kasvukohale reeglina see puuliik, mis kasvas seal enne raiet. Viljakamatel aladel on sobiv välja kasvatada segamets.

Rindelisus

Rinne on ühe eraldise koosseisus olev üheselt kirjeldatav metsaelement. Eraldise rinded erinevad üksteisest mitmete tunnuste poolest, mistõttu metsade inventeerimisel antakse igale rindele oma kirjeldus. Metsade kirjeldamisel on kasutusel viis erinevat rinnet.

Esimene rinne - esimesel rindel ehk valitseval rindel on suurim kõrgus ja suurim tagavara. Esimese rinde täius peab olema vähemalt 30. Sageli on Eesti metsades tegemist vaid esimese rindega.

Teine rinne - teine rinne on madalam ja üldjuhul ka hõredam metsaelement, kasvab esimese rinde all ja selle kõrgus on vahemikus 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte alla 4 m. Tüüpiline teise rinde puuliik on varjutaluv kuusk.

Järelkasv - järelkasv on antud kasvukohale sobivate noorte puude alarinne, mille keskmine kõrgus on kuni 4 m või kuni 25% esimese rinde kõrgusest ning millest võib ajapikku saada teine ja isegi esimene rinne.

Üksikud puud - üksikud puud on lagedal, selguseta alal või nooremas metsas kasvavad vanema põlvkonna puud, sageli raielangile jäetud seemnepuud või eelmisest metsapõlvest järgmisesse jäetud säilikpuud, mille täius on alla 30 ehk teisisõnu paiknevad puud liiga hõredalt, et moodustada esimest rinnet.

Alusmets - alusmets on põõsaliikidest koosnev rinne. Alusmetsa rindena kirjeldatakse põõsaliigid ka lagedatel ja selguseta aladel ning põõsastikes. Metsas esineb veel puhmarinne, rohurinne ja samblarinne. Neid rindeid metsanduslikes andmebaasides üldjuhul ei kirjeldata.

Tagavara juurdekasv

Tagavara juurdekasv näitab, mitu tihumeetrit mets aastas juurde kasvab. Hektari juurdekasvu pindalaga läbi korrutades saadakse eraldise juurdekasv. Tootliku metsa keskmise juurdekasvu alampiiriks on 1 tm/ha/aastas, keskealised kõrge tootlikkusega metsad võivad juurde kasvada kuni 15 tm/ha aastas. Metsa vananedes juurdekasv pidevalt väheneb, lähenedes lõpuks nullile.

Juurdekasv sõltub väga paljudest teguritest ja selle arvutamise modelleerimine väga keerukas. Rääkides juurdekasvust, peame alati arvestama vähemalt 20% veaga.

Tagavara muut

Lisaks sellele, et mets juurde kasvab, langeb puid ka pidevalt välja. Kui noorendikus võib puid olla 5000 tk/ha, siis küpses metsas 10 korda vähem. “Ära kadunud” puud on aastate jooksul kasvuruumi pärast konkureerides oma koha loovutanud ja välja langenud. Tagavara juurdekasvu ja väljalangevuse vahet nimetatakse tagavara muuduks ehk netojuurdekasvuks.

Kui tagavara muut muutub metsa vananedes negatiivseks, on õige uuendusraie aeg mööda lastud.

Hooldusraied

Hooldusraied on metsakasvatuslikud raied, mille käigus väärtustatakse kasvama jäänud metsa. Puidu varumine on hooldusraie “kaasnähtus”. Metsamajanduse heade tavade hulka kuulub hooldusraie tegemine alameetodil, kus raiele kuuluvad eelkõige looduslikus valikus allajäänud ja väljalangevad puud.

Hooldusraieteks on valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie.

Valgustusraie

Valgustusraie on hooldusraie, mida tehakse selguseta aladel ja noorendikes, eesmärgil mõjutada noores eas metsa liigilist koosseisu inimesele soovitud suunas. Inimese poolt uuendatud aladel tehakse valgustusraiega kasvuruumi kultiveeritud puudele, eemaldades nende lähiümbrusest kiirekasvulisemad konkureerivad pehmelehtpuud. Aladel, kus kultiveerimistöid pole läbi viidud või on kultiveeritud puud mingil põhjusel kahjustatud või hävinud, tehakse valik looduslike puude hulgast.

Valgustusraiel on vaid metsakasvatuslik tulemus. Tarbe- ega küttepuitu valgustusraiest üldjuhul veel ei saa.

Harvendusraie

Harvendusraie on hooldusraie, millega ennetatakse puude looduslikku väljalangemist. Metsade harvendamisel raiutakse välja eelkõige allajäänud, üleseisnud, vigastatud, halva tüvevormiga, haiged ja surnud puud, aga ka terved puud, mis kasvavad liigtihedalt ja takistavad üksteise kasvu. Harvendusraie käigus luuakse kasvamajäänud puudele paremad kasvutingimused, mille tulemusel hoogustub tagavara juurdekasv.

Harvendusraiet võib ühel eraldisel teha korduvalt. Mida pikem on metsa eluiga, seda rohkem kordi saab ja tuleb metsa harvendada. Harvendusraieks sobivad keskealised metsad, mille täius on 80 või enam, kuid harvendada võib ka hõredamaid metsi, kui seal on üleseisnud või vigastatud puid. Liigtihedas metsas, kus täius on 100 ja enam ja kus varem harvendusraiet läbi pole viidud, peab väljaraiega olema ettevaatlik. Liiga suur väljaraie vähendab oluliselt kasvama jäänud metsa vastupanuvõimet halbadele ilmastikuoludele. Suureneb tormiheite, tuulemurru ja lumevaalimise oht.

Sanitaarraie

Sanitaarraietega raiutakse surnud puud, samuti nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad, haiged või surevad puud. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas määral, mis ei kahjusta metsa bioloogilist mitmekesisust, kuna surnud puud on elupaigaks paljudele loomadele, taimedele ja seentele. Sanitaarraieks loetakse ka oma ülesande täitnud lageraielangile jäetud seemnepuude raiumist. Surnud puude teket vähendavad õigeaegsed harvendusraied.